seaduspärasusega

Seaduspärasus ehk õiguspärasus on põhimõte, mille kohaselt riigivõim ning selle organid teevad toiminguid vaid seaduste ja põhiseadusega kooskõlas. See tähendab, et õigused ja kohustused tekivad seadustes sätestatud alusel ning haldus- ja õiguslikud otsused peavad olema õiguspärased, põhjendatud ja proportsionaalsed. Seaduspärasus on õigusriigi keskne alus.

Eestis on seaduspärasus tihedalt seotud põhiseaduse ja kogu õiguskorra aluste normidega. Riigivõimu organid – seadusandja, täidesaatev võim ja kohtuvõim – toimivad kõigi seaduste raames ning iga toimingu alus peab olema selgelt sätestatud ja kontrollitav. See piirab omavõimu ning tagab, et võim kasutab oma volitusi õiguspäraselt.

Praktikas tähendab see, et haldusorganite otsused ja administratiivsed toimingud peavad olema seaduse alusel loodud ja kooskõlas õigustega. Inimestel on võimalus vaidlustada ebaõiged või aluseta otsused ning taotleda õiguskaitset. Sõltumatud institutsioonid, nagu kohtuvõim ja õiguskantsler, kontrollivad riigi- ja kohaliku omavalitsuse toimimist ning kaitsevad kodanike õigusi.

Seaduspärasus on seotud õiguskorraga nagu õiguskindlus, õiguslik kontroll ja dangersus de facto omavolivõima vastu. See moodustab riigivalide toimimise kindla raamistiku ning tagab demokraatlike institutsioonide vastutuse ja läbipaistvuse.

---