seaduspärade

Seaduspärased pärijad, ehk seadusjärgsed pärijad, on isikud, kelle pärimisõigus tuleneb seadusest ning mitte testamendist. Nende õigused tekivad automaatselt surma korral ning neil on õigus saada osa pärandist vastavalt kehtiva pärimisseaduse sätestatud korrale, olenemata isiku viimases tahtmises tehtud otsustest. Seaduspärased pärijad moodustavad pärijate ringi, mida seadus on määranud kindla järjekorra alusel.

Eestis hõlmavad seaduspärased pärijad peamiselt abikaasat ja järeltulijaid (lapsed ja nende järeltulijad) ning teises järjekorras vanemaid ja teisi lähisugulasi, kui esimene rühm puudub või ei ole pärimises. Seaduspäraste pärijate õiguste eesmärk on tagada lähedaste turvaline osalus pärandis ning vältida pärandi täielikku väljajätmist.

Kui isikul on testament, võib ta soovitud vara jaotuse mõju piirata, kuid seadus näeb siiski ette, et teatud osa pärandist kuulub seaduspärastele pärijatele. See kaitse aitab tagada, et seaduspärased pärijad saavad osa varandist ka testamendi korral, mis võib nende õigusi piirata.

Pärimine korraldatakse vastavalt pärimisseadusele: pärast surma algatatakse pärimise menetlus, sageli notari abiga, ja vara jagatakse vastavalt seaduse sätestatud korrale ning vajadusel testamendi tingimustele. Seaduspäraste pärijate mõiste on oluline, kuna see määrab, kellel on õigus pärandit saada ning kui suur osa see on.