seadusemuudatustega

Seadusemuudatustega viitab termin, millega kirjeldatakse olemasoleva seaduse muutmist või täiendamist. Seadusemuudatused võivad Kitsendada või laiendada sätete ulatust, parandada üldist kooskõla teiste normidega ning vastata ühiskonna muutuvatele vajadustele. Muudatused võivad puudutada üksikuid sätteid, terveid peatükke või kogu seaduse struktuuri.

Eestis on seadusemuudatuste vastuvõtmine peamiselt Riigikogu pädevuses. Eelnõu võib tulla valitsuselt, Riigikogu liikmelt või mõnelt komisjonilt. Arutelu läbib tavaliselt kolm lugemist: esimesel lugemisel käsitletakse üldised põhimõtted, teisel lugemisel täpsustatakse sätteid ning kolmandal lugemisel hääletatakse lõplik tekst. Pärast vastuvõtmist allkirjastab seaduse president ja see avaldatakse Riigi Teatajas; jõustumise kuupäev on märgitud akti lõikes ning võib olla ajatatud üleminekuga.

Seadusemuudatused võivad olla tehnilised (näiteks sõnastuse parandused või viidete ajakohastamine), sisulised (uute reguleerimisvaldkondade lisamine) või koondavad seadused (kodifikatsioon). Mõnikord on tegemist erakorraliste seadustega, kui on vaja kiiresti lahendada kriitiline olukord. Euroopa Liidu õigus ja põhiseadus piiravad seadusemuudatuste sisu ning tagavad, et need on kooskõlas kõrgemate õigustel.

Seadusemuudatuste läbi viimine on oluline osa õigusliku süsteemi reageerimisvõime ja arengust, võimaldades seadusandlust ajakohastada ning tagada õiguste ja kohustuste selgus.