sanktsioonimehhanisme

Sanktsioonimehhanismid on rahvusvaheliste või riikide tasandil kasutatavate meetmete kogum, mille eesmärk on mõjutada soovimatut käitumist piirangute ja sundvahendite abil. Need võivad olla suunatud riigi või organisatsiooni valitsustele, ettevõtetele või eraisikutele. Sanktsioonid jagunevad üldisteks—kehtivad kõigi teatud majandusvaldkondade suhtes—and sihitud—fookus on konkreetsel isikul, firmal või sektoril. Üldine eesmärk on mõjutada majandust, rahastamist, kaubandust ja liikumist või takistada teatud tehnoloogiate kasutamist.

Mehhanismide näited hõlmavad majandus- ja finantspiiranguid (varade külmutamine, piirangud maksetele ja pangandusele), ekspordi- ja impordi kontrolli, kaubandus- ja tehnoloogiaalaseid piiranguid ning relvaembargot. Diplomaatilised sanktsioonid võivad hõlmata reisimis- ja kontakte vähendavaid meetmeid ning riikide välispoliitika mõjutamist.

Rakendamine toimub riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide koostöös. Kujuneb juriidiline alus: rahvusvahelised resolutsioonid (nt ÜRO) või riiklik seadusandlus; täideviimine toimub finantsasutuste, ekspordikontrolli ametite ja teiste järelevalveorganite kaudu ning sageli kaasneb aruandlus ja õiguslike erandite süsteem.

Sanktsioonide mõju on sõltuv koostööst, sihtimise täpsusest ning rakendamise järjepidevus. Eesmärk võib saavutuda või nõuda mehhanismide jätkuvat kasutamist; samas võivad tekkida kõrvaltoimed tsiviilisikutele ja majandusele. Seetõttu hinnatakse tulemusi ja vajadusel kohandatakse või lõpetatakse sanktsioonid.