sõltuvustes

Sõltuvustes on krooniline haigus, mida iseloomustab kontrolli kaotamine konkreetse aine või käitumise üle ning vajadus seda rahuldada ka kahjulike tagajärgedega. Sõltuvus ei peegelda ainult tahet, vaid tuleneb bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite koostööst. Sõltuvused võivad olla ainelised (nt alkoholi, narkootikumide või nikotiini tarvitamine) või käitumuslikud (nt hasartmängusõltuvus, interneti- või videomängusõltuvus, ostuhimu).

Riskifaktorid hõlmavad geneetilisi eelsoodumusi, käitumuslikke ja neurobioloogilisi mehhanisme, varast lapsepõlve kogemust, traumat ning kaasuvat vaimset tervist, nagu depressioon või ärevushäire. Sotsiaalne keskkond, stress ja juurdepääs seotud ressurssidele suurendavad või vähendavad sõltuvuse tekkimise riski.

Diagnostika põhineb kliinilisel hindamisel ja vastavates standardites kirjeldatud kriteeriumidel. Sõltuvust võivad põhjustada nii füüsilised kui psühholoogilised mehhanismid ning sellel on tervise, töö, suhete ja majanduslike tagajärjed, samuti riski kaasnevad õiguslikud ja turvalisusega seotud probleemid.

Ravi on sageli pikaajaline ja multidistsiplinaarne. See sisaldab psühholoogilist teraapiat (nt kognitiivne käitumuslik teraapia, motivatsiooniline intervjuu), sotsiaalset tuge ja vajadusel medikamentoosset ravi sõltuvalt sõltuvusest. Taastumine on individuaalne ja nõuab jätkuvat toetamist, elustiili muutmist ning tagasilangust ennetavat järelhooldust.

Ennetus keskendub varajasele avastusele, haridusele, stressi juhtimise oskustele ja tugeva sotsiaalse võrgustiku loomisele ning stigmasaatmise vähendamisele.