sõltuvushaigusi

Sõltuvushaigusi, tuntud ka kui sõltuvushäired, on kroonilised haigused, mida iseloomustab kompulsiiivne aine tarvitamine või käitumine, hoolimata kahjulikest tagajärgedest. Need mõjutavad aju premeerimis-, motivatsiooni- ja mälestussüsteeme, põhjustades muutusi funktsioonis ja struktuuris. Sõltuvust võib tekitada mitmesugused ained, sealhulgas alkohol, nikotiin, opioiidid, stimulantid ja kanep, samuti käitumised nagu hasartmängud, toitumine või seksuaalkäitumine.

Sõltuvushaiguste tekkimisse panustavad mitmed tegurid, sealhulgas geneetika, keskkond, varajane kokkupuude ainetega ning vaimse tervise seisundid nagu depressioon või ärevus. Haiguse kulg võib olla erinev, kuid sellel on sageli ägedad ja kroonilised staadiumid. Ägedas staadiumis toimub esmane kokkupuude, kompulsiiivne tarvitamine ja esimesed kahjulikud mõjud. Kroonilises staadiumis võib esineda retsidiive, kus hoolimata loobumispüüdlustest isik naaseb sõltuvust tekitava käitumise juurde.

Sõltuvushaiguste diagnoos põhineb tavaliselt kliinilisel hindamisel ja diagnostilistel kriteeriumidel, nagu näiteks Ameerika Psühhiaatrite Seltsi diagnostiline ja statistiline käsiraamat (DSM). Ravi on sageli mitmekülgne ja võib hõlmata meditsiinilist võõrutusravi, käitumisterapiat (nt kognitiivne käitumisteraapia), tugigruppe ja vajadusel psühhiaatrilist ravi teiste kaasnevate vaimse tervise probleemide korral. Sõltuvushaiguste ravi on pikaajaline protsess ja taastumine on võimalik, kuid sageli kaasneb sellega krooniline haiguse haldamise vajadus.