rõhutamisel

Rõhutamisel on kommunikatsiooni vorm, mille käigus rõhutatakse teatud osa lauses või mõttest, et juhtida kuulaja tähelepanu või muuta tähendust. See mõiste tuleneb verbist rõhutama ning hõlmab nii kõne kui ka kirja pandud teksti parte. Rõhutamine on tihedalt seotud infojaotusega: rõhutatud osa on sageli uus või oluline teave ning see kannab lause fookust.

Rõhutamine realiseerub peamiselt kolmel tasandil. Esimene on fonoloogiline rõhutamine, mis kasutab intonatsiooni, kõrguse muutumist ja kestvust; see võimaldab kuulajal näha, mida lause keskmes või kontrastina tajuda. Teine on süntaktiline või järjekorriline rõhutamine, kus sõnade järjestus või paigutus lauses aitab esile tõsta teavet. Kolmas on leksikalne rõhutamine, kus valitakse rõhutat avanud sõnad või lisatakse rõhutust, näiteks tunnuslaused või rõhu märgivad väljendid.

Rõhutamine mõjutab ka teabevarustust ja suhtumist. See on oluline vahend info tekitamiseks ja vastuvõtja tõlgenduse suunamiseks: rõhutatud osa võib viidata uuele või oluline teabele, näidata vastandust või väljendada emotsiooni või kinnitust. Kirjalikus tekstis võib rõhutamist illustreerida näiteks hüüatuste, diakriitiliste märgendite või vormilise rõhu kaudu ning olla seotud stiililise ja kontekstiga.

Rõhutamise õiguslik ja kultuuriline kontekst võib erineda; see on loomulik ja kaasas ka erinevustega, kuidas kuulajaid mõjutab ja milliseid reaktsioone see esile kutsub. Kokkuvõttes on rõhutamine keskne vahend märgistamaks ja suunama informatsiooni tähelepanu ning tähenduse tekkimist kõnes ja kirjanduses.