rõhuerinevust

Rõhuerinevus on kahe punkti vahelises vedelikusüsteemis mõõdetava rõhu erinevus. Seda tähistatakse sageli ΔP ning arvutatakse kui P1 − P2, kus P1 ja P2 on rõhud vastavalt kahe punkti suhtes. Rõhuerinevus on skalaarsuurus ja võib olla positiivne või negatiivne, sõltuvalt sellest, kummast punktist rõhk on suurem. Rõhuerinevus mängib keskset rolli vedeliku või gaasi liikumise kirjeldamisel, kuna see tavaliselt juhib voolu kõrge rõhu piirkonnast madala rõhu piirkonda.

Mõõtmine ja ühikud. Rõhuerinevust mõõdetakse tavaliselt diferentsiaalrõhumõõtjate või diferentsiaalrõhuanduritega. Levinud on manomeetrilised lahendused ja kaasaegsed digitaalsed sensorid, mis annavad ΔP väärtuse. Ühikuna kasutatakse peamiselt SI ühikut paskalit (Pa), sageli väljendatuna kilopaskalites (kPa) või mõnes rakenduses teistes ühikutes nagu bar või psi. Rõhuerinevuse suurus on sageli seotud vooluga süsteemis ja selle märgistus (positiivne või negatiivne) sõltub mõõtmisviisist.

Füüsikaline alus. Rõhuerinevust põhjustab vedeliku või gaasi liikumisega seotud jõudude erinevus. Bernoulli võrrand ja Hagen–Poiseuille'i võrrandid seostavad ΔP kiiruse, tiheduse ja vooluhulgaga. Suurenenud rõhuerinevus võib suurendada voolukiirust või suurendada rõhu langust ühes osas süsteemist, olenevalt geomeetriast ja voolutingimustest.

Rakendused. Rõhuerinevust kasutatakse laialdaselt voolutehnikas ja üldises süsteemide kavandamises: voolukiiruse ja vooluhulga hindamine orifitside ja venturide juures, filtrite ja vähese läbilaskvusega komponentide rõhu languse jälgimine, HVAC- ja tööstusprotsesside kontroll ning meditsiinis ja bioloogias vereringe või teiste vedelike voolu hindamine.

Seosed. Rõhuerinevust käsitletakse tihti koos mõistetega diferentsiaalrõhk, rõhupõhised vooluselemendid ja erinevate sensorite kasutus voolulahendustes.