riskipõhisele

Riskipõhine lähenemine on meetod, mille puhul tegevused ja ressursid suunatakse prioriteetide järgi vastavalt hinnatud riskidele. Selle eesmärk on vähendada kahjusid ja suurendada tõhusust, keskendudes suurima tõenäosuse ja suurima mõjuga ohtudele. Riskipõhine käsitlemine hõlmab ennetust, kontrolli ja järelevalvet ning baseerub tavaliselt andmetele ja teaduslikule analüüsile, mitte kõigi olukordade ühekordsele käsitlemisele.

Peamised sammud on riskide tuvastamine, hindamine ja prioritiseerimine. Riskid hinnatakse nii tõenäosuse kui mõju alusel ning koostatakse riskimaatriks või skoorimissüsteem, mis aitab prioriteete määrata. Seejärel jaotatakse ressursid ja meetmed suurima riskiga valdkondadele. Lähenemine on sageli dünaamiline ning nõuab regulaarselt andmete kogumist ning hindamiste ajakohastamist.

Kasutusalad on laialdased: reguleerimine ja järelevalve, toiduhügieen ja toidukvaliteedi ohutus, tervishoid, finants- ja energeetika sektorid ning infotehnoloogia ja küberjulgeolek. Näiteks toiduhügieeni järelevalves keskendutakse kontrollidele suurima riskiga toodetele ja koostisosadele, mis aitab vähendada haiguspuhanguid ja toote tagasivõtmisi; finantssektoris hinnatakse riske laenu andmisel ja kindlustuses ning rakendatakse vastavaid riskipõhiseid piiranguid ja kontrollimeetmeid.

Eelised hõlmavad paremat ressursikasutust, proportsionaalsust ja suuremat tõhusust, paremat läbipaistvust ning otsuste põhjendatust. Väljakutsed hõlmavad andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamist, hindamiste subjektiivsust, ebatäielikkust ning standardiseerimise vajadust, samuti vajadust pideva andmete kogumise järele.