ringlussevõttetehnikate

Ringlussevõttetehnikad viitavad meetoditele ja protsessidele, mida kasutatakse jäätmetest materjalide eraldamiseks ja nende taaskasutamiseks uute toodete tootmisel. Need tehnikad on olulised ressursitõhususe suurendamiseks ja keskkonnamõju vähendamiseks. Üldised ringlussevõttetehnikad hõlmavad kogumist, sortimist, töötlemist ja uuesti tootmist.

Kogumisetapp hõlmab jäätmete kokku kogumist erinevatest allikatest, nagu kodumajapidamised, ettevõtted ja tööstused. Jäätmed võivad olla eraldi kogutud või segajäätmete hulgas. Järgneb sortimine, kus erinevat tüüpi materjalid, nagu paber, plast, klaas ja metall, eraldatakse üksteisest. Seda saab teha käsitsi või automatiseeritud masinate abil, kasutades erinevaid tehnoloogiaid, näiteks magnetid metalli eraldamiseks või optilised sensorid plasti tuvastamiseks.

Pärast sortimist läbib materjal töötlemise. Paber puhastatakse tindist ja muudest lisanditest ning seejärel purustatakse ja lahustatakse tselluloosiks. Plast ümbertöötlemisel pestakse, purustatakse ja sulatatakse graanuliteks, mida saab seejärel kasutada uute toodete valmistamiseks. Klaas purustatakse ja sulatatakse uue klaasi tootmiseks, samal ajal kui metallid sulatatakse uue metalli loomiseks.

Lõppfaas on uuesti tootmine, kus ringlussevõetud materjale kasutatakse uute toodete valmistamiseks. See aitab vähendada neitsiliste ressursside kasutamise vajadust ja säästa energiat, kuna ringlussevõetud materjalide töötlemine on sageli vähem energiamahukas kui uute materjalide tootmine algusest peale.