revolutsioonidele

Revolutsioon on sügav ja tavaliselt kiiresti toimuv ühiskondlik muutus, mille käigus vanad institutsioonid ja võimusuhted asenduvad uute, laialdase mõjuga ja sageli märgatavalt erineva suunaga. Revolutsioonid erinevad reformidest selle poolest, et need ei piirdu paranduste tegemisega, vaid toovad kaasa ulatusliku ümberkorralduse riigi ja ühiskonna poliitilises ning majanduslikus sfääris.

Revolutsioonid jagunevad tavaliselt poliitilisteks (võimuvahetus riigiasjades), sotsiaalseteks (sügavamaid muudatusi majandus- ja klassisuhteis) või nende kombinatsiooniks. Mõnikord kirjeldatakse neid ka kui vägivaldseid või mittevägivaldseid liikumisi, kuid keskne on laiaulatuslik rahva kaasamine ja institutsioonide muutus. Revolutsiooni eeldab tavaliselt laialdane rahulolematus, organiseeritud liikumine ja kriis, mis muudab vanad süsteemid radikaalselt.

Põhjused on tihedalt seotud majandusliku ebakõla, poliitilise repressiooni ja ideoloogiliste väljakutsetega ning neid süvendavad tehnoloogilised, kultuurilised muutused ning rahvusvaheline kontekst.

Tagajärjed võivad olla püsivad või ajutised: uued institutsioonid ja seadused, omandi- ja majandussuhte muutused, laiemad kodanikuõigused ning mõnikord uus ebastabiilsus või autoritaarsuse kasv. Mõned revolutsioonid avavad tee demokraatiale, teised viivad erinevate võimude konfliktideni.

Kuulsad näited hõlmavad Prantsuse revolutsiooni (1789), Vene revolutsiooni (1917), 1848. aasta Euroopa ülestõuse ja Ameerika iseseisvusvõitlust (1775–1783), ning 20. sajandi kesk- ja lõpu revolutsioonilisi muutusi Hiinas (1949) ja Iraanis (1979).