reproduktsioonis

Reproduktsioon on elusorganismide järglaste loomise protsess, mille kaudu tagatakse liigi jätk ja geneetiline varieeruvus. See hõlmab mitmesuguseid vorme ja mehhanisme ning erineb olenevalt liikidest ja ökoloogilisest kontekstist.

Reproduktsioon võib olla seksuaalne või aseksuaalne. Seksuaalne paljunemine sõltub suguliste rakkude ehk gametide moodustamisest, viljastamisest ja järglase arengust. See viib geneetilise materjali segunemiseni kahe vanema vahel ning tulemuseks on järglane, kelle geenide koostis on erinev mõlemast vanemast. Aseksuaalne paljunemine toimub ilma gametideta ning järglane on sageli geneetiliselt identne ühe vanemaga.

Paljunemissüsteemid näitavad erinevaid strateegiaid: mõnes liigis ilmneb kiire ja suure järglaste arvuga r-strateegia, teises kohanemine keskkonna tingimuste ja konkurentsiga ning K-strateegia, kus on vähem järglasi, kuid suurem investeering nende ellu jäämise tagamiseks.

Taimed ja seened võivad paljuneda nii seksuaalselt kui ka aseksuaalselt; taimedel on sageli alternatsiooni generatsioonide vahel (gametofüüt ja sporofüüt). Seemned ja viljad on paljundusstruktuurid, mis võimaldavad laialdast levikut ning geneetilist varieerumist.

Inimese mõttes hõlmab reprodutsioon hormonaalset regulatsiooni, puberteeti, viljakust, kontratseptsiooni ja vajaduse abistatud viljastamise tehnikate (nt in vitro viljastamine). Reproduktsioon on evolutsiooni käigus kujundanud liigi kohastumiskõveraid ja geneetilist mitmekesisust.

Reproduktsioonilise aktiivsuse mõistmine aitab valgustada nii bioloogilist kui sotsiaalset ja tervisekaitselist konteksti.