representatsioonidest

Representatsioonidest viitab mõiste erinevatele viisidele, kuidas üks struktuur või tähendus esitatakse teises süsteemis ning säilitab sellega seotud omadused. Seda kasutatakse paljudes valdkondades, alates matemaatikast ja informaatikast kuni keeleteaduse, kognitiivsete teaduste ja sotsiaalteadusteni.

Matemaatikas tähendab representatsioon sageli kujutist või esitusviisi, millega algebraline struktuur, näiteks grupp või ring, esitatakse vektorruumis. Näiteks on gruppide toimimine vektorruumis kujutis, kus igale grupi elemendile vastab automorfism. Representatsioonid võivad olla lõplikud või lõpmatud; neid klassifitseeritakse redutseerituseks ja irredukteeruvuseks ning nende omadused ilmnevad tavaliselt karakterite kaudu.

Informaatikas ja andmetöötluses tähistab representatsioon seda, kuidas info kodeeritakse ja esitatakse masinloetaval kujul. Näiteks arvud võivad olla esitatud täisarvudena või ujuvväärtustena ning teksti esindatakse märgikodeeringutega nagu UTF-8. Andmete elemendid ja nende suhted esitatakse graafide või andmestruktuuride abil.

Kognitiivsetes ja keeleteadustes viitab representatsioon mõtte või teadmiste sisemisele kujutusele: märgid, skeemid või pildid, mille abil toimuvad tajumine, mäletamine ja mõtlemine.

Sotsiaal- ja poliitikapuolest eristatakse esindustüüpe nagu deskriptivne esindatus (kandidaadid jaotuvad demograafiliselt) ning sisuline või substanitsiaalne esindatus. Valimis- ja esindussüsteemid, näiteks proportsionaalne versus suurimisvalim, mõjutavad, kui hästi erinevad gruppide huvid rahuldatakse.