redigeeritavuse

Redigeeritavus on sisu omadus, mis võimaldab selle muutmist, ajakohastamist või parandamist volitatud kasutajate poolt. See sõltub dokumendi formaadist, tarkvarast ning juurdepääsuõigustest ning muutuste jälgimisvõimalustest.

Kõige levinumad redigeeritavuse vormid on tekstitöötlus- ja koostöövahendid (nt Word, Google Docs), wikis ning koodirepositooriumid koos versioonikontrolliga. Vastupidised vormid hõlmavad skaneeritud dokumente või pilte, mida on raske või võimatu redigeerida ilma erivahendita.

Redigeeritavus soodustab meeskonnatööd, sisu ajakohastamist ning auditit ja jälgitavust. See annab parema ligipääsu ajalistele muudatustele, kuid kaasneb ka riskidega, nagu konfliktsete muudatuste teke, õigsuse kahtlused või volitamata muudatuste oht. Seetõttu on oluline kasutada juurdepääsukontrolli, muudatuste jälgimist ja versioonihaldust.

Parandamiseks ja pikaajalisele kättesaadavusele tasub kasutusele võtta avatud või struktureeritud formaate (nt ODT, DOCX koos jälgimisega, XML/JSON), modulariseerimist, metainformatsiooni hoidmist ning regulaarset varundamist ja taastamisvõimalusi. Hea redigeeritavus nõuab selge vastutuse määramist, kasutajate koolitust ning kasutajasõbralikke ning turvalisi töövooge.

Redigeeritavus on dokumentide ja andmebaaside elujõulisuse ning koostöö tõhususe oluline komponent ning tuleb kavandada juba süsteemi arhitektuuri ja andmete kujundamise etapil.