raskendamist

Raskendamist ehk raskendamise nähtus tähistab tegevust või protsessi, mille tulemusel muutub mingi tegevus, süsteem või olukord keerulisemaks, raskemini saavutatavaks või vähem kasutatavaks. See on üldine mõiste, mida kasutatakse erinevates kontekstides, näiteks halduse, õiguslike süsteemide kujundamise, keeleteaduse ja kognitiivsete uuringute puhul. Sõna raskendamine on moodustatud eestikeelsest verbist raskendama; nimetav vorm on raskendamine, omastav ja genitiiv on raskendamise ning raskendamist.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad haldust ja bürokraatiat, kus uute nõuete lisamine või järjestuse muutmine võib tuua kaasa raskendamist ettevõtetele ja üksustele; õigusvaldkonnas võivad keerukad menetlused suurendada kulusid ja aega; keeleteaduses ja kognitiivsetes uuringutes käsitletakse raskendamist kui tekkinud või tekkinud keerukust, mis mõjutab õppimist või kasutatavust. Üldises arutelus on raskendamist tihti seotud nii vajadusega täpsuse ja turvalisuse tagamiseks kui ka negatiivsete tagajärgedega, nagu ligipääsu piiramine ja suurenenud koormus.

Mõju ja kriitika: raskendamist võib suurendada kognitiivne koormus, aega ja kulusid ning vähendada protsesside ligipääsetavust. Mõnikord on see aksepteeritav või vajalik, kui see parandab täpsust või turvalisust; liigne või ebaühtlane keerukus võib aga hakata takistama innovatsiooni ja efektiivsust.

Vähendamine ja hallatud lähenemisviisid: lihtsustamine, selgus, standardiseerimine ja automatiseerimine ning kasutajakeskse disaini rakendamine aitavad raskendamist vähendada ja protsesse paremaks muuta.