rakendusuuring

Rakendusuuring on teadus- ja arendustegevuse vorm, mille eesmärk on kasutada teoreetilisi teadmisi ja varasemaid kogemusi konkreetsete probleemide lahendamiseks ning arendada välja uued või paremad tooted, protsessid, teenused või meetodid. Taotlus on tihti suunatud lõpptarbija või tööstuse vajadustele ning selle keskmes on praktiline kasutatavus ja demonstratsioonivõime.

Iseloomulik on probleemipõhine lähenemine, tihe koostöö kasutajate, ettevõtete ja teadusasutuste vahel ning rõhk rakendatavale tulemuslikkusele. Rakendusuuringu tulemused on tavaliselt suunatud prototüüpidele, tööriistadele, tehnilistele kirjeldustele, testimisandmetele või muudele praktikabile lahendustele, mis võivad laieneda turule või ühiskonda laiemalt. Sageli järgneb rakendusuuringule arendus- või kommersialiseerimisfaas.

Rakendusuuringi tegevused hõlmavad probleemide ja vajaduste sõnastamist, kontseptsiooni ja teooria kontrollimist praktiliste katsete abil, prototüüpide arendamist ning kasutuskõlblikkuse ja loosungeid tõendavate andmete kogumist. Uudsed lahendused võivad puudutada toote disaini, materjale, tootmisprotsesse, tarkvarasarju või teenuste mudelleid.

Rahojaotuses mängivad rolli avaliku ja erasektori vahendid ning rahastamiskavad, mis soodustavad koostööd teadusasutuste ja ettevõtete vahel. Rakendusuuring on tihedalt seotud innovatsioonisüsteemide ja teadmiste rakendamise nõuetega ning tihti toimib lüliks põhiuuringu ja kommertseesmärgiga arenduste vahel.