rakendustegevus

Rakendustegevus on plaani, programmi või poliitika elluviimise praktiline teostus. See hõlmab konkreetsete tegevuste korraldamist, ressursside kasutamist, sidusrühmade kooskõlastamist, tähtaegade järgimist ning tulemuste saavutamiseks vajalike mehhanismide rakendamist. Rakendustegevus eristub planeerimisest ja kujundamisest ning keskendub ideede ja kavandite teisendamisele toimivateks tulemusteks.

Selle mõiste kasutus on laialdane nii avalikus kui erasektoris. Eriti sageli viidatakse rakendustegevusele projektide või programmide juurutusfaasis. Euroopa Liidu ja riigi rahastatavate programmide kontekstis tähistab rakendustegevus tegelikke toiminguid, mis on vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks.

Tavapärased koostisosad hõlmavad algatamist, täpset planeerimist, hangete korraldamist, arendust ja juurutamist, koolitust ning muutuste juhtimist, samuti järelevalvet, aruandlust ja riskide juhtimist. Protsess võib hõlmata tarkvara või protsesside juurutamist, teenuste osutamise aluste loomist ja kasutuselevõttu ning organisatsiooni vastuvõtuharjumuste muutmist.

Edukuse mõõtmine põhineb tavaliselt saavutatud verstapostidel, toodetud tulemustel ning eelarve ja kvaliteedi jälgimisel. Mõjutegurid võivad olla kasutuselevõtu kiirus, kasutajate rahulolu ja mõju organisatsioonis.

Seosed: rakendustegevus on tihedalt seotud mõistetega juurutus, teostus ja projektijuhtimine. Sõltuvalt kontekstist kasutatakse sünonüümidena ka juurutustegevust või rakenduste teostust. Näide: digilahenduste juurutus riiklikus või munitsipaalasutuses.