rakendusteadused

Rakendusteadused on teadustegevuse valdkond, mis kasutab teaduslikke teadmisi praktiliste lahenduste, tehnoloogiate ja protsesside arendamiseks. Nende eesmärk on teisendada põhiteadustes tekkinud teadmised kasulikuks tootmis- ja teenindussüsteemide, tervishoiu, keskkonna ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks ning parandada efektiivsust, ohutust ja jätkusuutlikkust.

Erinevalt baas-teadustest keskenduvad rakendusteadused lahenduste väljatöötamisele ja rakendustele, mitte pelgalt kontseptsioonide mõistmisele. Nende uuringud on sageli probleemipõhised, koostöö- ja projektipõhised ning hõlmavad prototüüpide loomist, testimist ja kasutajate vajadustega arvestamist.

Valdkondi on palju, sealhulgas inseneriteadused (mehaanika, elektri-, tsiviil-, keemiatehnika ja tarkvara inseneering), tervishoiu rakendusteadused, põllumajandus ja toidutootmine, keskkonnateadused, infotehnoloogia ja andmeteadus, materjaliteadus, arhitektuur ja linnaplaneerimine ning juhtimise ja majandusteadused.

Meetodid hõlmavad prototüüpide loomist ja testimist, simulatsioone, operatsioonide ja protsesside optimeerimist, kvaliteedi- ja ohutusnõuete hindamist, standardiseerimist ning regulatiivset järgimist.

Haridus ja teadusrakendused rõhutavad professionaalset ettevalmistust ning tihedat koostööd tööstuse ja valitsussektoriga. Paljud programmid sisaldavad praktilisi projekte, praktikaid ja koostöötegevusi, mis hõlmavad teadmiste ülekandmist, patenditegevust ja ettevõtlusvalmidust.

Rakendusteadused mängivad olulist rolli innovatsioonis, infrastruktuuri arendamises, tervishoiu ja keskkonnahoiu edendamisel ning majanduse konkurentsivõime suurendamisel. Samas pööratakse tähelepanu eetilistele, sotsiaalsetele ja turvalisuse aspektidele.