rakendataksepinget

Rakendatav pinge, tuntud ka kui rakendatud pinge, on elektriline potentsiaal, mis antakse kahe punkti vahel elektriskeemis või seadmes. See on jõud, mis paneb elektrilaengud voolama, tekitades elektrivoolu. Pinge mõõdetakse voltides (V) ja seda tähistatakse sageli sümboliga U või V.

Kui rakendatav pinge on olemas, avaldab see elektrilaengutele jõudu, sundides neid liikuma. See liikumine on elektrivool, mille tugevust mõõdetakse amprites (A). Oomiseaduse kohaselt on vool (I) otse võrdeline rakendatava pingega (U) ja pöördvõrdeline takistusega (R) ahelas: I = U/R.

Rakendatavat pinget saab saada mitmesugustest allikatest, sealhulgas patareidest, akudest, generaatoritest ja toiteallikatest. See võib olla alalisvool (DC), kus pinge polariteet on konstantne, või vahelduvvool (AC), kus pinge polaarsus perioodiliselt muutub.

Erinevatel rakendustel ja seadmetel on erinevad tööks vajalikud pingetasemed. Näiteks kasutavad paljud väikese võimsusega elektroonikaseadmed madalat pinget, sageli 3,3 V või 5 V, samas kui suured kodumasinad ja tööstuslikud masinad võivad vajada oluliselt kõrgemaid pingetasemeid, näiteks 120 V, 240 V või isegi tuhandeid volte.

Rakendatava pingega töötades on oluline järgida ohutusnõudeid, kuna kõrgepinged võivad olla ohtlikud. Pinge suuruse ja tüübi mõistmine on elektriskeemide projekteerimisel, analüüsimisel ja hooldamisel ning elektriohutuse tagamisel ülioluline.