rahastamisvahendeid

Rahastamisvahendid ehk rahastamise tööriistad tähistavad viise, kuidas avalikud ja erafondid mobiliseerivad ja suunavad raha konkreetsete eesmärkide, näiteks majandusarengu, innovatsiooni või sotsiaalsete projektide elluviimiseks. Need võivad hõlmata nii laene, garantiisid kui ka omakapitali või riskikapitali ning sageli ka toetusi või segafinantseerimist ehk blended finance’i.

Peamised vormid on laenud (sh soodsad või poolfinantseeritud laenud), garantiid (riigi või institutsiooni laenukindlustused) ning omakapital või riskikapital (venture capital). Lisaks kasutatakse toetus- või subsiidiumivahendeid ning sageli kombineeritakse neid erinevate finantseerimisallikatega. Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondid võivad pakkuda rahastamisvahendeid, mida võimendatakse koostöös erasektoriga; sellised vahendid võivad hõlmata laene, garantiisid, omakapitali või mõju hindamiseks mõeldud instrumente.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad ettevõtlust ja VKEde arendamist, innovatsiooni, regioonaalset arengut, koolitust, sotsiaalset kaasatust ning infrastruktuuri projekte. Rahastamisvahendid on tavaliselt hallatud riigi ministeeriumide, arendusagentuuride (nt KredEx, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) või finantsvahendajate kaudu, mis tegelevad taotluste vastuvõtmise, kriteeriumide määramise, lepingute sõlmimise ja tulemusmõõtmisega.

Eelised hõlmavad investeeringute mõju suurendamist ja riskide jagamist erasektoriga, kuid need võivad olla asjatundlikult nõudlikud ja nõuda keerulist järelevalvet ning täpset aruandlust. Rahastamisvahendid mängivad olulist rolli nii riigi arenguotsustes kui ka Euroopa Liidu vahendite elluviimises.