radiomeetrilised

Radiomeetrilised või radiometry on mõõtmiste valdkond, mis tegeleb elektromagnetkiirguse kvantitatiivse mõõtmisega. See on füüsikaline distsipliin, mis püüab kiirgusei omadusi kirjeldada sõltumata sellest, kuidas kiirgus inimese silmas või muus süsteemis tajutakse. Radiomeetria erineb fotomeetriast: fotomeetria keskendub inimese nägemisele ja selle põhinevatele nähtavusele ning kasutab erinevaid lihtsustatud suurusi, samas kui radiomeetria püüab kiirguse kõiki füüsikalisi omadusi kirjeldada universaalsetel alusprimeritel.

Põhieesmärk on määrata kiirguse voogusid, jaotusi ja intensiivsusi ning nende sõltuvust wavelengths või sagedustest. Peamised suurused hõlmavad radiantne voogu Φ (Võrdub vattidega), kiirgusintensiivsust I (W per steradian), kiirgusvoogu väljendavat irradiantsi E (W/m^2) ning radiantsi L (W/(m^2·sr)). Spektrilised suurused hõlmavad spektri radiantsi ja spektri irradiantsi Lλ ja Eλ. Radiomeetria hõlmab nii kindlate allikate kui ka mõõtmete kalibreerimist ning tulemuste seostamist SI-üksustega.

Kalibreerimine ja standardid on kriitilised: musta keha allikad, kalibreerimiskatsed ja tulenev jälgitavus tagavad, et mõõtmised on võrreldavad ja ülemaailmselt järgitavad. Radiomeetriliste meetodite kasutusvaldkonnad hõlmavad kaugetsenseerimist (satelliidid ja kaugseire), astronoomiat, atmosfääri- ja kliimateadust, meditsiinilisi suunamõõtmisi ning valgustuse ja värvi teadust. Radiomeetria ja fotomeetria vahelised piirid ning ülekanded on omavahel tihedalt seotud, kuid radiomeetria püüdleb füüsiliste kvantiteetide üldisele kirjeldamisele.