raamatupidamiskeeltes

Raamatupidamiskeeltes ehk raamatupidamise keel on spetsialiseeritud terminite ja väljendusviiside kogum, mida raamatupidajad kasutavad finantsinformatsiooni täpseks ja ühtseks edastamiseks. See keel hõlmab erialast sõnavara, lühendeid ja standardseid väljendeid, mis on seotud raamatupidamise arvestuse, aruandluse ja auditi ning raamatupidamistarkvara kasutamisega.

Põhielemendid hõlmavad varasid (assets), kohustusi (liabilities), omakapitali (equity), tulusid (revenues), kulusid (expenses), kasumit (profit) ja kahjumit (loss). Seisundite kirjutamisel kasutatav deebet ja kredit on kontodele tehtavate sissekannete alused ning bilanss (balance sheet) ja kasum-kahjumiaruanne (income statement) moodustavad peamised finantsaruannete väljundid. Päevik ja kontod (accounts) kirjeldavad tehingute kronoloogilist jaotust. Raamatupidamiskeel kasutab sageli lühendeid ja standardseid vorme, mis aitavad suurte andmemahtude täpset ja kiiremat töötlemist.

Kasutus ja kontekstid on lai. Keele abil dokumenteeritakse igapäevane raamatupidamine, koostatakse ja kontrollitakse finantsaruandeid, viiakse läbi auditeid ning toimub koolitus ja kutsealane areng. Samuti lokaliseeritakse ja standardiseeritakse tarkvara ning andmekandjatena kasutatakse sama keelt rahvusvaheliste ja kohalike raamatupidamissüsteemide vahel.

Seotud standardid ja mõjud hõlmavad Eesti raamatupidamisstandardeid ning vajadusel rahvusvahelisi finantsstandardeid (IFRS) või kohalikke GAAP-i põhimõtteid vastavalt ettevõtte suurusele ja aruandluse nõuetele. Keele areng on tugevalt seotud tehnoloogia ja rahandusvaldkonna muutustega ning jätkub terminoloogia ja väljenduste täpsustamise ja ühtlustamise suunas.