raadiosaatmine

Raadiosaatmine on teabe või signaali edastamine elektromagnetlainete abil ühest kohast teise, tavaliselt saatja ja vastuvõtja vahel. See toimub ilma juhtmete kasutamiseta ja seda rakendatakse heli, teksti, andmete või muu teabe edastamiseks nii lokaalselt kui laialdaselt.

Tööpõhimõte: saatja loob kandelsignaali ja moduleerib selle teabega. Analoogmodulatsioonid, nagu AM ja FM, muudavad kandeli omadusi (amplituudi või sagedust), et kanda teavet; digitaalsed modulatsioonid (nt QAM, OFDM) kodeerivad andmed digitaalselt. Signaal kiiritakse antenni kaudu ruumi ja vastuvõtja demoduleerib ning dekodeerib teabe, taastades algse signaali. Leviala sõltub sagedusest, võimsusest, keskkonnast ja mürataset.

Tüübid ja rakendused: Analoograadio (AM, FM) ja digitaalne raadiosaatmine (DAB/DAB+, DRM, teatud vormid HD Radio). Ringhääling hõlmab laiaulatuslikku levikut, samas kui punkt-punkti sideteenused kasutavad erinevaid sagedusninaid. Sagedusjaotused ning tehnilised standardid on määratud ITU ja riiklike reguleerijate poolt, ning need hõlmavad näiteks MF, HF, VHF ja UHF ribasid.

Regulatsioon ja ohutus: sageduste kasutamist korraldavad rahvusvahelised ja riiklikud asutused; litsentsid ja piirnormid tagavad sujuva toimimise ning vähendavad segamist. Elektromagnetlainete kokkupuude inimorganismiga on reguleeritud vastavates soovitustes ja piirnormides.

Areng ja tulevik: raadiosaatmine üha enam digitaliseerub, kaasatud on digitaalne raadiosaatmine, software-defined radio ja internetiraadio ning lairiba-ühendused. Uuendused keskenduvad spektri tõhusamale kasutusele ja väiksema energiakulule.