põlemismootorite

Põlemismootorid, tuntud ka kui sisepõlemismootorid, on soojusmootorid, mis muudavad kütuse keemilise energia mehaaniliseks tööks. See protsess toimub mootori sees, kus kütus põleb ja tekitab kõrge temperatuuri ja rõhuga gaase. Need gaasid paisuvad ja liigutavad kolbi, mis omakorda paneb tööle väntvõlli, tekitades pöördliikumise.

Levinumad põlemismootorite tüübid on bensiinimootorid ja diiselmootorid. Bensiinimootorid kasutavad süüteküünlaid, et süüdata kütuse-õhu segu, samas kui diiselmootorid kasutavad kõrget kokkusurumist, et süüdata diislikütus. Need mootorid on laialdaselt kasutusel autodes, mootorratastes, lennukites, laevades ja paljudes muudes rakendustes.

Põlemismootorite tööpõhimõte põhineb sageli neljal taktil: sisselase, kokkusurumine, töö ja väljalase. Sisselasketakti ajal segatakse õhk ja kütus silindrisse. Kokkusurumistaktis surutakse segu kokku. Töö- ehk paisumistaktis süüdatakse segu ja see paisub, surudes kolbi alla. Väljalasketaktis eemaldatakse põlemisjäägid silindrist.

Kuigi põlemismootorid on olnud aastakümneid tehnoloogia selgroog, seisavad nad silmitsi väljakutsetega seoses keskkonnanõuete ja alternatiivsete tehnoloogiate, nagu elektriajamid, arenguga. Siiski on nad endiselt olulised paljudes tööstusharudes oma võimsuse, kütusesäästlikkuse ja laialdase kättesaadavuse tõttu.