põhjendamise

Põhjendamine on protsess, mille käigus esitatakse väite kehtivuse või õigsuse aluseks peetavad põhjused, tõendid ja loogilised järeldused. See on kriitilise mõtlemise ning otsustusprotsessi oluline osa ning leidub teaduses, õiguses, poliitikas ja igapäevases arutelus. Põhjendamine ühendab väite, kogutud tõendid ja loogika, et luua põhjendatud järeldused.

Põhjendamine jaguneb tavaliselt erinevatesse tüüpidesse. Deduktiivne põhjendamine nõuab, et kõik premissid oleksid tõesed ning järeldus vormiliselt järgiks neist loomulikult. Induktiivne põhjendamine pakub tõenäolisi, kuid mitte kindlaid järeldusi. Abduktiivne põhjendamine otsib antud andmete põhjal parimat seletust, mille tõenäosus on suurim, kuid mitte absoluutne.

Kvaliteetne põhjendamine eeldab relevantsust (tõendid peavad olema seotud väitega), piisavust (tõendite kogum peab katma teemat), selgust ja loogilist kooskõla. Samuti tuleb märkida vastuargumente ning vältida loogilisi vigu ja kognitiivseid väärarusaamu. Tõendid tuleks esitada kontekstis ja selgelt eristada faktist arvamustest.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad teaduslikku uurimist, akadeemilist kirjutamist, õigus- ja haldussüsteemi ning igapäevast arutelu, kus otsuste põhjendused on kontrollitavad ja arhitektuuriliselt mõistetavad. Näide: väide “ regulaarsel harjutusel on positiivne mõju õppeedukusele” põhjendatakse uuringute ning andmete analüüsi abil, mis näitab seost treeningu ja testi tulemuste vahel.