põhjalikkust

Põhjalikkus on omadus või kvaliteet, mille puhul tegevus või mõtlemine on sügav ja hoolikas: kogutakse asjakohased tõendid, kaalutakse alternatiive ning kontrollitakse infot. Põhjalikkus tähendab, et tulemused ja otsused põhinevad piisaval ulatusel ja kvaliteedil ning detailid on läbi mõeldud ja dokumenteeritud. Sõna peegeldab põhjaliku lähenemise ideed, kus tähelepanu on suunatud sügavusele ja kvaliteedile.

Kasutusvaldkondades väljendub põhjalikkus erinevates vormides: teaduses ja akadeemilises kirjutises viitab see metoodikale, tõendusmaterjalile ja reprodutseeritavusele; juriidikas ja inseneritöös tähendab see dokumenteerimist, allikate kriitilist kontrolli ja riskide hindamist; ajakirjanduses tähistab see faktikontrolli ning allikate läbipaistvust ja vastutust.

Omast küljest aitab põhjalikkus parandada usaldusväärsust ja kvaliteeti, kuid võib olla ajakulukas ja ressursimahukas, mis mõnikord piirab kiirust ja paindlikkust. Selle arendamiseks soovitatakse süsteemset planeerimist, kontroll-loendeid, kriitilist allikakriitikat ning põhjalikku dokumenteerimist.

Kultuurilises ja valdkondlikus mõttes võib põhjalikkus olla kõrgelt hinnatud voorus, kuid erinevates kontekstides võib rõhk olla erinev. Üldiselt on põhjalikkus seotud vastutustundliku töö ja kvaliteedi tagamisega, aidates vältida vigu ja suurendada otsuste aluseks olevat usaldust. Selle väärtuse tasakaalustamiseks on oluline leidlikult hinnata aega, ressursse ja ootusi.