päringuplaane

Päringuplaan ehk päringuplaan on andmebaasihaldussüsteemi (DBMS) koostatud kava, kuidas SQL-päring täidetakse. Päringuplaan kirjeldab sammud, mida andmed läbivad, sealhulgas andmete ligipääsuviisid, filtreerimised, ühendamised, sorteerimised ja kogumistegevused. Planaa võib jagada loogiliseks plaaniks (operaatorite järjekord ja sõltuvused) ning füüsiliseks plaaniks (konkreetsed algoritmid ja ligipääsupunktid, näiteks millist indeksit kasutada).

Optimeerimises kasutatakse päringuplaani genereerimisel statistikat andmete ja indeksite kohta ning hinnatakse erinevate ligipääsumeetodite ja liitmisalgoritmide kulusid (IO, CPU). Optimeerija proovib erinevaid plaanivariante ja valib nende hulgast täpse hinnangu põhjal kõige odavama või üldiselt parima. Mõnel DBMS-il on reeglipõhine optimeerimine, teistel peamiselt kulutepõhine; paljud süsteemid kombineerivad mõlemat lähenemist.

Sellel on kaks olulist taset: loogiline plaan näitab, millised operaatorid ja millises järjekorras andmed töödeldakse, ilma konkreetsete täitmisedetailideta; füüsiline plaan lisab valitud algoritmid ja ligipääsupunktid (nt indeksiskann vs järjestikune skann, hash-join vs merge-join, sortimine). Täitmisplaan on see, mida DBMS kasutab tegeliku päringu täitmisel.

Praktilised aspektid hõlmavad plaanide vahemälu ja taaskasutust, parameetrite sniffimist, statistika ajakohasust ja adaptiivset päringu töötlemist või reoptimeerimist jooksvalt, kui tegelikud kulud erinevad hinnangutest. Päringuplaanide kvaliteet mõjutab märkimisväärselt päringute jõudlust ja ressursikasukulist.