päringukeeleid

Päringukeeled on keeled, mida kasutatakse andmete pärimiseks ja muutmiseks erinevatest allikatest, näiteks relatsioonilistest andmebaasidest, graafandmetest, XML-dokumentidest või API-dest. Need keeled võimaldavad kasutajal kirjeldada, milliseid andmeid soovitakse saada, milliseid filtreid rakendada, kuidas andmed kokku liita ning kuidas neid grupeerida või arvutada. Enamik päringukeeli on deklaratiivsed, mis tähendab, et kasutaja kirjeldab lõpptulemust, mitte kirjeldab täpset teostusprotsessi.

Kõige laialdasemalt tuntud päringukeel on SQL (Structured Query Language), mis on standardiseeritud relatsiooniliste andmebaaside jaoks. Teised olulised keeled hõlmavad SPARQL-i RDF-andmestike jaoks, XQuery-d XML-i päringuks ja GraphQL-i API-dest andmete pärimiseks. Lisaks leidub spetsialiseeritud keeli, näiteks Cypher graafandmete jaoks (nt Neo4j) ja MDX OLAP-i jaoks.

Süntaks ja funktsioonid võivad keeled varieeruda, kuid neil on tavaliselt ühiselt nii andmete valiku kui ka filtreerimise, liitmise ning grupeerimise või agregatsiooni võimalused. Päringukeeled põhinevad sageli skeemil või andmealussüsteemide indeksitel, mis määravad päringute jõudluse ja optimeerimise vajadused.

Näited: SQL: SELECT nimi, vanus FROM kasutajad WHERE aktiivne = TRUE; SPARQL: SELECT ?nimi WHERE { ?p a ex:Isik ; ex:nimi ?nimi . }; GraphQL: query { kasutaja(id: 1) { nimi, vanus } }.

Päringukeeled sobivad andmete analüüsiks, veebi API-de päringuteks ning semantiliste ja suurandmete lahendusteks. Nende kasutusvaldkonnad sõltuvad andmeallikate struktuurist, ligipääsupäevadest ja soovitud tulemustest.