punktpilved

Punktpilved on pilvede muster, mille iseloomustavad arvukad väikesed, eraldi moodustunud pilvekesed, mis moodustavad taevasse täppide sarnaselt mustri. Täpid võivad olla ümarad või kergelt karvased, ning nende suurus ja vahekaugus võivad varieeruda. Tavaliselt jäävad need pilvekehade vahelised vahed selgelt nähtavaks, mistõttu taevapilt näib punktidena lõike moodi.

Moodustumine ja asukoht taevasess:

Punktpilved tekivad siis, kui õhu mass on veidi ebastabiilne või kui kiht on niiskusega küllastunud ning konvektsioon jagab suurema pilvemassi väikesteks moodustisteks. Nad võivad esineda nii madalatel kui ka keskmisel kõrgusel, sageli koos teiste pilvedega, näiteks kiht- või kiudpilvedega. Punktpilvede täpset kõrgust ei saa alati kindlaks määrata, kuna need võivad tekkida erinevates troposfüürikihtides.

Ilmakeeledes tähendus ja kasutus:

Punktpilved võivad viidata muutuvatele ilmaoludele, näiteks lähenevale frontile või õhuvahetustele, kui tihedus niiskuses muutub ja tekkivad pilvetükid lagunevad või kogunevad. Need ei ole iseseisev kliima kategooria, vaid pigem märgidajunud osa pilvemassi struktuurist, mida meteoroloogid kasutavad, et hinnata lüüa ja liikumisi atmosfääris.

Observatsioon ja märgid:

Punktpilved on kõige paremini nähtavad heleda taevaga, kus lille rohked pilvedekesed eristuvad taustast hästi. Nende ilmumisega kaasneb sageli mõõdukas valgustus ja suurem tahke kontrast taevapinnale, mis aitab vaatlejatel neid eristada. Huvi korral võib pilvede mustri muutumist jälgida aja jooksul, et saada paremat aimu kohaliku õhurõhu- ja niiskustasemete muutustest.