punktatsioonimärgidest

Punktatsioonimärgid on kirjutamises kasutatavad sümbolid, mis aitavad selgitada lause struktuuri, intonatsiooni ja tähendust. Nad jagunevad peamiselt kolmeks peamiseks rühma: lõpumärgid, vahe- ja eraldusmärgid ning teised punktatsioonimärgid.

Lõpumärgid on punkt, küsitähis ja väljakutsetähis. Punkt (.) märgib lause lõppu ja kasutatakse ka lühendite lõpus. Küsitähis (?) näitab küsitlauset, samas kui väljakutsetähis (!) väljendab tunnetust, nagu hämmastust või rõõmu. Näiteks: "Mis on aeg?" (küsitähis) või "See on üllatav!" (väljakutsetähis).

Vahe- ja eraldusmärgid aitavad lahutada lause osasid või eraldada erilisi elemente. Komma (,) kasutatakse pausi märgistamiseks lauses, et eraldada lisandusi, loendite osi või eraldada kaheksikud. Kahepunkt (ː) eelneb loendite, tsitaatide või selgituste järel. Kaaruhäärk (“) eraldab tsitaate või loendite osi. Näiteks: "Ta armastas rohelist, kollast ja valget" (komma) või "Ta öelis: „Tule minna!“" (kaaruhäärk).

Teised punktatsioonimärgid on näiteks kahurist (–), mis märgib pausi lause sees, ja viiv (—), mis võib tähendada pidemat pausi või dialoogi vahet. Kaaruhäärk (“) ja kaaruhäärk ilma ruumi (’), kasutatakse tsitaatide ja laenatud sõnade märgistamiseks. Näiteks: "Ta rääkis „raamatust“" (kaaruhäärk) või "See on sõna 'õnnelik' tähendus" (kaaruhäärk ilma ruumi).

Punktatsioonimärgide korrektne kasutamine parandab teksti lugemisvõimet ja välistab segadusi. Neid tuleb kasutada kohaselt sõna- ja lausesõnastiku alusel.