prokaryootidest

Prokaryoodid on üherakulised organismid, kelle rakud ei sisalda tõelist tuuma ega rakulisi membraaniga seotud organelle. Nende kaks peamist rühma on Bakterid ja Archaea. Nad moodustavad üheks vanim ja mitmekesisemad eluvormid ning esinevad peaaegu kõigis keskkondades, sealhulgas soojas vees, happevees, soolastes ökosüsteemides ning inimese ja looduslike organismide mõistlikes ja äärmuslikes ökosüsteemides.

Raku struktuur ja koostis on lihtsamad kui eukarüootidel. Prokaryootidel on membraaniga ümbritsetud tsütoplasma ning nucleoid piirkonnas paikneb DNA, mis tavaliselt on ringikujuline kromosoom; paljudel on ka plasmide. Enamikul bakteritest esineb seina koostises peptidoglükaani, arhaed seevastu kasutavad teistsuguseid lipiide ja sageli pseudopeptidoglükaani. Ribosoomid on 70S suurusega, mis eristuvad eukarüootide 80S ribosoomidest. Mitmesugused lisandid võivad hõlmata kapslit, fimbriae või pili ning mõnel on flagellid liikumiseks. Metabolism on väga mitmekesine: nad võivad olla fototroofid või kemotroofid ning kasutada erinevaid energia- ja süsinikuahelaid, hingamisteed võivad olla aerobsed või anaeroobsed.

Reproduktsioon ja geneetiline mitmekesisus on prokaryootide jaoks olulised. Nad paljunevad peamiselt binaarne lõhestumine, kuid geneetiline varieeritus suureneb horisontaalse geenide ülekande kaudu: konjugatsioon, transformatsioon ja transduktsioon.

Olulised ökoloogilised ja majanduslikud rollid on laiad: prokaryootid osalevad toitainete tsüklis, lagundavad orgaanilisi jäätmeid, osutuvad patogeenideks, kuid samas pakuvad ka kasulikke rakendusi biotehnoloogias, toiduainetööstuses ja bioremediatsioonis. Archaeaaden esinevad sageli äärmuslikes keskkondades ning neid peetakse olulisteks mõjuriteks ökoloogilises mitmekesisuses.