programmeerimismeetod

Programmeerimismeetod viitab konkreetsele lähenemisviisile või stiilile, mida kasutatakse arvutiprogrammide loomiseks. See hõlmab reeglite, tavade ja põhimõtete kogumit, mis juhivad tarkvaraarenduse protsessi. Erinevad programmeerimismeetodid pakuvad erinevaid viise probleemide lahendamiseks ja ülesannete täitmiseks.

Üks levinumaid meetodeid on imperatiivne programmeerimine, kus programm koosneb järjestikustest käskudest, mis muudavad programmi olekut. Selle alamkategooriaks on protseduuriline programmeerimine, mis rõhutab protseduuride või alamprogrammide kasutamist. Teine populaarne meetod on deklaratiivne programmeerimine, kus programm kirjeldab, mida tahetakse saavutada, mitte kuidas seda teha. Funktsionaalne programmeerimine on deklaratiivse programmeerimise näide, kus arvutused toimuvad puhtalt matemaatiliste funktsioonide abil.

Objektorienteeritud programmeerimine (OOP) on veel üks oluline meetod, mis korraldab koodi objektidena, mis sisaldavad nii andmeid kui ka meetodeid nende andmete töötlemiseks. See soodustab koodi taaskasutamist ja moodustab mitmeid arenenud tarkvarasüsteeme. Valiku konkreetse programmeerimismeetodi vahel mõjutavad projekti nõuded, programmeerija eelistused ja kasutatav programmeerimiskeel. Igal meetodil on oma tugevused ja nõrkused ning mõnikord kasutatakse keerukamate projektide jaoks mitmete meetodite kombinatsiooni. Eesmärk on kirjutada selget, tõhusat ja hooldatavat koodi.