polüpeptiididest

Polüpeptiidid on orgaanilised molekulid, mis koosnevad aminohapetest, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemete abil. Need on valgud, kuid erinevalt neist ei pruugi polüpeptiididel olla kindlat kolmemõõtmelist struktuuri ja neid võib olla vähem. Polüpeptiidid on biomolekulaarsed ehitusplokid, mis on olulised paljudes bioloogilistes protsessides.

Aminohapped on polüpeptiidide koostisosad. Igal aminohappel on unikaalne külgrühm, mis määrab selle keemilised omadused ja funktsiooni. Peptiidside moodustub, kui ühe aminohappe karboksüülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga, vabastades seejuures veemolekuli. Selle sideme moodustumine põhjustab aminohapete järjestuse polüpeptiidkettis.

Polüpeptiidide pikkus võib varieeruda mõnest aminohappest kuni sadade või isegi tuhandete aminohapeteni. Lühikesi polüpeptiide, mis koosnevad vähem kui 50 aminohappest, nimetatakse sageli peptiidideks, samas kui pikemaid polüpeptiide peetakse juba valkudeks. Polüpeptiidide järjestus ja nende aminohapete arv määravad nende lõpliku struktuuri ja funktsiooni organismis.

Paljud polüpeptiidid täidavad organismis spetsiifilisi ülesandeid. Nad võivad toimida ensüümidena, mis katalüüsivad biokeemilisi reaktsioone, või signaalmolekulidena, mis vahendavad rakusiseseid ja -väliseid signaale. Samuti võivad nad olla struktuurvalgud, mis annavad rakkudele ja kudedele nende kuju ja tugevuse. Polüpeptiidide süntees toimub ribosoomides, kasutades geneetilist informatsiooni, mis on salvestatud DNA-s.