polümeerprotsessist

Polümeerprotsess on keemiline protsess, mille käigus monomeerid ühenduvad ja moodustuvad suuremad molekulid ehk polümeerid. Protsess hõlmab peamiselt kahte mehhanismi: ahela kasvuga polümeriseerumist ja kondenseerumise polümeriseerumist. Ahela kasvul põhinevad polümeriseerimised toimuvad nii, et monomeerid lisanduvad kasvavale polümeerijuhi molekulile, mille tulemusena polümeeri pikkus pikeneb. Need protsessid jaotuvad radikaalseks, iooniliseks ja koordineeritud polümeriseerimiseks. Kondenseerumise polümeriseerimises reageerivad monomeerid omavahel ning tihti eralduvad väikesed molekulid (nt vesi), mis võimaldab tekkida võrk- või termoplaststruktuur.

Peamised etapid on initsieerimine, propagatsioon ja lõpetamine. Initsieerimisel luuakse aktiivne keskpunkt, mis käivitab monomeeride lisandumise; propagatsioon tähendab polümeeri pikkuse järkjärgulist kasvamist; lõpetamine katkestab aktiivse keskuse ja reaktsiooni.

Reaktsiooni tingimused—temperatuur, rõhk, lahusti ja katalüsaatorid—mõjutavad oluliselt kiirust, molekulaarrassi ja polümeeri struktuuri ning seeläbi selle omadusi. Erinevate mehhanismide ning kontrollimeetmete abil on võimalik toota erinevat tüüpi polümeere ja kombineerida nende omadusi.

Kasutusalad hõlmavad laia valikut: polüetüleen, polüpropüleen, PVC, polüester ja polüamiinid. Need materjalid leiavad kasutust pakendites, ehitusmaterjalides, autotööstuses, tekstiilides ja mitmesugustes komposiitides. Polümeerprotsesside jätkusuutlikkus ning jäätmete kogumise ja ringlussevõtu lahendused on kaasaegses keemias olulised arutelud.