polariseerumine

Polariseerumine on füüsikaline nähtus, mille käigus laine, peamiselt valgus, võngub piiratud viisil ja on koonduunud ühele tasandile või teljele. Optikas on kõige tavalisemad lineaarne polariseerumine, ring- ja elliptiline polariseerumine. Lineaarne polariseerumine tähendab, et elektromagnetvälja võnkumised toimuvad ühel tasandil; ring- või elliptiline polariseerumine tähendab, et võnkumiste trajektorid moodustavad laine edasi liikudes ringi või ellipsi.

Polariseerumine võib tekkida mitmel viisil. Üks on läbi polarisaatori või filtriga, mis laseb läbi ainult ühe võnkumise komponendi. Teine põhjus on peegeldumine teatud nurga all, mida nimetatakse Brewsteri nurk. Kolmas viis on hajumine läbi materjalide või läbimine läbi anisootroopse media, mis muudab võnkumiste suhtelist suunda.

Mõõtmine ja kirjeldus toimub tihti Stokesi parameetrite või DoP-i (degree of polarization) abil. Need näitajad kirjeldavad, kui suur osa valgusest on polariseeritud ning milline on polariseerumise telg ja faas.

Rakendused hõlmavad päikesekaitseprille ja polarisaatoreid, LCD-ekraanide toimimist, optilist suhtlust, 3D-filmide tehnoloogiaid ning tsoneeringulisi uuringuid astronoomias ja materjaliteaduses (nt stressianalüüs fotonilise polariseerumise abil).

Sõltuvalt kontekstist võib mõiste polariseerumine viidata ka sotsiaalsele nähtusele, kus ühiskond jaguneb ja vaated polariseeruvad üha teravamalt.

---