plastikjäätmete

Plastikjäätmed on jäätmete rühm, mis koosneb peamiselt plastmaterjalidest ning tekib nende kasutamise lõpus või tootmis- ja pakendustegevuste käigus. Need hõlmavad koduste pakendijäätmete (pudelid, kilekottid, karbid), tarbejäägid, tööstuslikke plastijäätmeid ning meditsiini- või ehitusvaldkonna plasttooteid.

Plastid on erinevat tüüpi polümeerid, mis võivad sisaldada täiendavaid lisandeid ja värve. Taaskasutuse ja ringlussevõtu jaoks on oluline materjalide eraldamine ja puhastamine; tegelikus praktikas esinevad suurimateks takistusteks kontaminatsioon ja segatoodete olemasolu.

Plastikjäätmete käitlus hõlmab kogumist, sorteerimist, mehaanilist taaskasutust (purustatud materjali kasutamine uute toodete valmistamiseks), keemilist taaskasutust (lagundamine monomeerideks või muuks kasulikuks materjaliks) ning energiatõhastust (energia saamiseks põletamine). Iga lähenemise riskid ja kasud sõltuvad materjaliliigist ja kvaliteedist.

Plastikjäätmete keskkonnamõju on märkimisväärne: need on pikaealised, lagunevad aeglaselt ning võivad moodustada mikroplastikut, mis satub elustikku ja toiduahelasse.

Seetõttu on keskseteks strateegiateks vähendamine, korduskasutus ja parempoolne ringlussevõtt. Euroopa Liit ja paljud riigid on kehtestanud pakendijäätmete ning üldise jäätmekäituse direktiivid ning rõhutavad tootja vastutust ning kvaliteetse sortimise olulisust.

Lahendused hõlmavad disaini edendamist, et plastid oleksid paremini taaskasutatavad, ning tarbijate teavitamist ning korrektset jäätmete sortimist, et vähendada keskkonnamõju ja suurendada ringlussevõttu.