plahastusmaterjalide

Plahastusmaterjalid, tuntud ka kui lõhkeained, on ained või segud, mis on võimelised kiiresti lagunema, tekitades suurt kogust gaasi, soojust ja survet, mis põhjustab plahvatust. Nad on keemiliselt ebastabiilsed ja neil on kõrge energia sisaldus.

Plahastusmaterjalid jagunevad üldiselt kaheks kategooriaks: alglaadijad (primärid) ja pealõhkeained (sekundärid). Alglaadijad on väga tundlikud ja neid kasutatakse tavaliselt plahvatuse algatamiseks, nagu näiteks sütikutes. Nad vajavad süttimiseks vähe energiat. Pealõhkeained on vähem tundlikud ja vajavad plahvatuse tekitamiseks tavaliselt alglaadija abi.

Plahastusmaterjale kasutatakse mitmesugustes rakendustes, sealhulgas kaevanduses, ehituses (näiteks tunnelite ja teede rajamisel), sõjalistes operatsioonides (laskemoon ja lõhkeained) ning ka meelelahutuses (ilutulestik). Ohutuse tagamiseks on nende tootmine, ladustamine, transportimine ja kasutamine rangelt reguleeritud.

Oluline on eristada plahastusmaterjale ja püroefekti. Püroefektid tekitavad valgust, heli ja suitsu, kuid mitte plahvatust. Plahastusmaterjalid aga põhjustavad kiiret rõhu ja temperatuuri tõusu, mis tekitab purustavat jõudu.