pinnatöötlust

Pinnatöötlus on protsesside kogum, mille eesmärk on muuta materjali pinna omadusi. See hõlmab metalli, plastiku ja kergete komposiitide pindu ning katteid, millest sõltuvad kulumiskindlus, korrosioonikindlus, nakkumine, kõvadus ja välimus. Pinnatöötlust rakendatakse laialdaselt autotööstuses, lennunduses, masinaehituses ja meditsiiniseadmetes.

Pinnatöötlus jaguneb peamiselt viide suuremasse gruppi: mehhaanilised, keemilised, elektrokeemilised, füüsikalised ja termilised (diffusioonilised) meetodid. Mehhaaniline pinnatöötlus hõlmab lihvimist, poleerimist ja peenistamist ning tihti eeltöötlust, et parandada pindade siledust ja adhesiooni. Keemiline töötlus sisaldab puhastust, happelist töötlemist ja passivatsiooni, mis suurendavad korrosioonivastupidavust. Elektrokeemiline töötlus hõlmab galvaniseerimist (tsingiga katmine), anodeerimist ning elektropoliseerimist. Füüsikalised katmised hõlmavad PVD- ja CVD-katteid ning pulberkatmist. Termiline/diffusiooniline töötlemine, nagu nitriidimine ja karburiseerimine, parandab kõvadust, kulumiskindlust ja vastupidavust.

Enne pinnatöötlemist tehakse pindade puhastus ja degreerimine ning vajadusel eeltöötlus, mis tagab hea nakkumise ja kvaliteedi. Lõpptulemuseks on paranenud jõudlus, pikem tööiga ning soovitud välimus. Pinnatöötlust reguleerivad rahvusvahelised ja tööstusspetsiifilised standardid ning kvaliteedikontrollid, ning selle elluviimisel arvestatakse keskkonna- ja ohutusnõuetega.

---