pinnatöötlused

Pinnatöötlused on materjali pinna omadusi muutvad protseduurid. Nende eesmärk on suurendada kulumis- ja korrosioonikindlust, parandada libestust ja adhesiooni katte- või liimikihtidele ning anda soovitud välimus või funktsionaalsus.

Pinnatöötlused jagunevad peamiselt mehhaanilisteks, keemilisteks/elektrokeemilisteks, termilisteks ning kattekihiga seotud meetoditeks. Mehhaanilised pinnatöötlused hõlmavad näiteks lihvimist, viimistlust, lappimist ja poleerimist ning vajadusel löögipeeningut pinna tugevdamiseks. Keemilised ja elektrokeemilised meetodid hõlmavad söövitamist, passivaatsiooni ning elektrogalvaanilist katmist, elektropoliseerimist ja anodeerimist. Termilised pinnatöötlused kasutavad difusioonipõhiseid protsesse, nagu carburiseerimine ja nitridaatsioon, ning kuumtöötlust pinnaomaduste parandamiseks. Kattekihid hõlmavad nii füüsikalisi kui keemilisi kattekihte, näiteks PVD-d (füüsikaline aurukatte depositsioon) ja CVD-d (keemiline aurukatte depositsioon), ning termilist sprei, mis annavad lisakaitse, kõvaduse või esteetilise välimuse.

Pindade kvaliteeti kontrollitakse sageli sileduse ja kattekohtade omaduste alusel. Mõõtmiseks kasutatakse profilomeetriat ja interferomeetriat ning adhesiooni testitakse katsevõtetega. Praktikas järgitakse rahvusvahelisi standardeid, mis kirjeldavad pinnasiledust ja kattemoodustuste nõudeid. Pinnatöötlused on laialdaselt rakendatud autotööstuses, lennunduses, masinaehituses, elektroonikas ja meditsiiniseadmetes.