pinnasökosüsteemide

Pinnasökosüsteemid on mullapinna ülemise osa elustiku ja protsesside tervik, kus toimuvad lagunemine, toitainete ringlus ja vee salvestus. Need süsteemid hõlmavad nii mikroorganisme kui ka suuremaid organisme ning nende toimimist mõjutavad kliima, mullastik ja taimik. Pinnasökosüsteemide tervik mõjutab taimede kasvu, maastiku mitmekesisust ning ökoloogiliste teenuste pakkumist.

Toimimise alus on mikroorganismid (bakterid ja seened), mullalised invertebraadid (nt nematoodid ja mites) ning orgaanilise materjali jääk, nagu lehed ja juured. Lagunemine ja mineraliseerimine vabastavad toitained; nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon reguleerivad lämmastiku vormide jaotust. Humuskiht parandab mullapinna struktuuri, veesäilitust ja õhu läbilaskvust ning võimaldab pikaajalist süsiniku salvestust.

Elupaigad on mitmekesised: metsapinnad, rohumaad, märgalad ja tundra. Iga elupaik kujundab pinnasökosüsteemi iseloomu, pakkudes erinevaid toitaineid ja mikroklimaate ning moodustades olulise aluse suuremale ökosüsteemile.

Ohud ja kaitse: pinnasökosüsteeme ohustavad mullatihendamine, erosioon, reostus, happesus ja kliimamuutused ning intensiivne maaviljelus. Kaitse ja taastamine hõlmavad jätkusuutlikku mullahooldust, orgaanilise aine lisamist, katte- ja rohumaade kasutamist ning degradatsiooni vähendamist.