pingemõõtjad

Pingemõõtjad on seadmed, mis mõõdavad vedeliku või gaasi rõhku ja esitavad vastava märgi kas mehhaanilisel näidikul või elektrilise signaalina kontrollsüsteemidele. Need seadmed on olulised protsesside jälgimisel ja juhtimisel paljudes tööstusvaldkondades, hoidmaks töörežiimi stabiilsust ja ohutust. Rõhu mõõtmine võib olla absoluutne (rõhk vacuumini), suhteline/atmosfääri suhtes või diferentsiaalne kahe punkti vahel.

Mehaanilised pingemõõtjad töötavad füüsikaliste mehhanismide kaudu, mis muudavad rõhu muutumise mehhaaniliseks liikumiseks. Üks levinud tüüp on Bourdon’i toru põhine rõhumõõtja: surve tõustes toru kumerus muutub ja see liikumine näidatakse näidikul. Teised mehaanilised tüübid hõlmavad diafragma- ja kapselmõõtjaid, kus painduv membraan või kapsel teisendab surve muutuse nähtavaks või jälgimisele sobivaks.

Elektrilised pingemõõtjad ja surveandurid kasutavad sensooreid, mis konverteerivad rõhu muutuse elektriliseks signaaliks. Sageli väljastavad need 4–20 mA või 0–10 V väljundid ning neid saab integreerida protsessijuhtimisse või automatiseerimissüsteemidesse. Mõned seadmed pakuvad ka digitaalseid või võrgusõbralikke väljundeid.

Kalibreerimine ja täpsus: Pingemõõtjate täpsus hinnatakse täpsusklassiga, näiteks 0,5% FS või 1,0% FS. Kalibreerimine on vajalik töökeskkonnas ning selle käigus kontrollitakse lekkekindlust, ühenduste tihedust ja kaitseklasse (IP-kaitse).

Rakendused hõlmavad tööstusprotsesse, nafta ja gaasi, kemikaale, veemajandust ning siseruumide kliimaseadmeid; pingemõõtjaid kasutatakse nii protsesside juhtimisel kui ka turvalisuse tagamisel.