pilvesalvestus

Pilvesalvestus, ehk pilvepõhine andmete salvestus, on meetod andmete hoidmiseks ja haldamiseks kaugserverites, mida haldavad kolmandad teenusepakkujad. Kasutajad pääsevad andmetele üle interneti ja erinevate API-de või kasutajaliidestede kaudu. Pilvesalvestuse peamised eelised on skaleeritavus, pidev ligipääsetavus ning potentsiaalne kulude optimeerimine võrreldes kohalikuks salvestusega.

Tüübid ja arhitektuur: Salvestustüübid hõlmavad objekti-, plokk- ja faili salvestust, mis sobivad erinevates kasutusjuhtudes. Teenused võivad olla avalikus, erase või hübriidpilves. Andmed võivad olla koondatud erinevates riikides olevates andmekeskustes ning varundatud mitmeks replikatsiooniks, et parandada vastupidavust ja kättesaadavust. Andmed on tavaliselt krüptitud at-rest ja ülekande ajal, võtmete haldus (KMS) ning rangemad juurdepääsukontrollid ja auditilogid.

Kasutusvaldkonnad ja vastavus: Pilvesalvestust kasutatakse varundamiseks, arhiveerimiseks, failide jagamiseks ja tarkvara kui teenuse (SaaS) rakenduste andmete talletamiseks. See hõlmab andmete taastamist häire korral, disaster recovery ja meeskondade koostöölahendusi. Turvalisuse ja privaatsuse tagamiseks järgivad teenusepakkujajad sageli GDPR-i ja kohalikke andmekaitsenõudeid ning pakuvad vahendeid auditeerimiseks ja jälgitavuse tagamiseks.

Kasu ja kaalutlused: Pilv pakub skaleeruvaid ressursse ja potentsiaalselt madalamaid omakulusid infrastruktuuri haldamise osas. Puuduste hulka võivad kuuluda andmete ülekandmise tasud, võimalik viivitus ning sõltuvus kolmandast osapoolest andmete kättesaadavuses ja turvalisuses.