Pilvesalvestuse

Pilvesalvestus on andmete hoidmine ja nende kättesaadavaks tegemine interneti vahendusel kaugserverites, mida haldab kolmanda osapoole teenusepakkuja. Andmed paiknevad tavaliselt suurtes andmekeskustes ning kasutajad pääsevad neile juurde veebiliidese, API või tarkvaraarendusliidese kaudu. Pilvesalvestus jaguneb peamiselt kolme põhitüüpi: objektipõhine salvestus, plokk-salvestus ja failisüsteemipõhine salvestus.

Objektipõhine salvestus (object storage) hoiab faile konteinerites ning on skaleeritav suuremahulise arhiveerimise ja failijagamise jaoks. Plokk-salvestus (block storage) toimib kettatana ning sobib operatsioonisüsteemidele, andmebaasidele ja virtuaalmasinadele. Failisüsteemipõhine salvestus (file storage) pakub traditsioonilist failibaasist jagamist ja sobib probleemideta töölõikude jaoks. Tüüpe kasutavad peamiselt suuremad pilvelahendused nagu Amazon S3, Microsoft Azure Blob Storage ja Google Cloud Storage ning neid saab integreerida erinevate rakenduste ja tööriistadega.

Eelised hõlmavad skaleeritavust, kõrget kättesaadavust, sisemist varundust ja geograafilset redundantsust ning paindlikku maksmist kasutuse põhjal. Turvalisus keskendub andmete krüpteerimisele nii puhke- kui liikumise ajal, autentimisele, juurdepääsukontrollile ja võtmete halduse praktilisusele, mis hõlbustab vastavust erinevatele normidele, sealhulgas GDPR ja ISO standarditele.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad andmete varundamist ja arhiveerimist, failide jagamist, koostööplatvormide tuge ning suurandmete töötlemist ja modelleerimist, kus pilvesalvestus pakub skaleeritavust ja reducentsi logistikale. Ajalooliselt hakati pilvesalvestust laialdaselt kasutama 2000‑ndate keskel, millel on tänaseks oluliselt laiendanud andmete käsitlemise viise.