piiripealseid

Piiripealseid on eestikeelne nimetus, mida mõnikord kasutatakse viitamaks inimestele, kellel on piirihäire ehk borderline isiksushäire (BPD). See väljend ilmub kirjanduses ja mõnes kliinilises tekstis; ametlik diagnoos on tavaliselt piirihäire. Termin viitab käitumuslikele ja emotsionaalsetele raskustele, mis võivad ilmneda korduvalt ja oluliselt mõjutada elu kvaliteeti.

Sümptomid võivad hõlmata tugevasti labiliseerunud emotsionaalset seisundit, äkilisi ja intensiivseid suhteid, tugevat hirmu hülgamise ees, identiteedi ebakindlust ja impulsiivsust. Inimestel võib esineda krooniline tühjustunne, raskusi emotsioonide regulatsiooniga ning korduvaid enesevigastamise või enesetapu mõtteid. Sümptomid võivad olla vahelduvad ja rasked ning need võivad muutuda erinevate elusituatsioonide mõjul.

Diagnoos ja ravi: Diagnostika põhineb kliinilisel hindamisel ja standardsetel kriteeriumidel (DSM-5 või ICD-11). Ravivõimalused keskenduvad psühhoteraapiale; kõige tõhusamad vormid on dialektiline käitumisteraapia (DBT), mentatsioonipõhine teraapia (MBT) ja schema teraapia. Kaasuvad haigused, nagu depressioon või ärevushäired, vajavad sageli eraldi ravit. Ravimiteraapia võib kasutada teatud kaasuvate sümptomite või seisundite puhul, kuid see ei pruugi BPD-d iseenesest ravida.

Prognoos ja toetus: Varajane ja järjepidev ravi võib parandada emotsionaalset stabiilsust, suhteid ja elukvaliteeti. Samas on piiripealse isiksushäirega inimesi stigmatiseeritud ning tundlik keelmin, mida tuleb edendada lugupidavalt ja täpselt ning kasutada kliiniliselt sobiva sõnavara. Jätkuv tugi perelt, sõpradelt ja professionaalidelt on oluline osa hooldust.