pidevsignaalitöötlus

Pidevsignaalitöötlus viitab signaalitöötluse meetoditele, kus analüüsitavad signaalid on ajas ja/või amplituudilt pideviä. See tähendab, et signaali väärtus muutub sujuvalt ja võib võtta mis tahes väärtuse etteantud vahemikus. Pideva signaali mõiste vastandub diskreetsignaalitöötlusele, kus signaali väärtused on esitatud vaid kindlate ajapunktide ja diskreetsete amplituuditasemete korral.

Pideva signaali töötlemine hõlmab matemaatilisi operatsioone, mis on defineeritud pidevate funktsioonide jaoks. Tüüpiliselt kasutatakse selleks integraale ja diferentsiaalvõrrandeid. Näiteks signaali keskmine väärtus pideva signaali korral arvutatakse integraali abil ajaperioodi üle. Filterdus on üks levinud pidevsignaalitöötluse rakendus, kus soovitakse eemaldada signaalist soovimatuid sageduskomponente. See saavutatakse analoogsete filterkomponentide, nagu takistite, kondensaatorite ja induktorite, abil.

Pidevsignaalitöötluse rakendusalad on laiad ja hõlmavad audio- ja raadiosidet, instrumentatsiooni ja automaatjuhtimisüsteeme. Analoogtehnoloogia on pidevsignaalitöötluse alus, kuid paljud järjestikud süsteemid muundavad analoogsignaalid digitaalseks töötluseks, kasutades analoog-digitaalmuundurit (ADC). Siiski on endiselt oluline mõista pidevsignaalitöötluse põhimõtteid, eriti analoogkomponentide ja -süsteemide suunnittelussa ja ymmärtämisessä.