pastöriseerimise

Pastöriseerimine on protsess, mille käigus toitu, tavaliselt vedelikku nagu piima, kuumutatakse teatud temperatuurini teatud aja jooksul, et tappa kahjulikud mikroorganismid. See protsess on nimetatud prantsuse keemiku Louis Pasteuri järgi, kes avastas, et kuumutamine võib pärssida õlle ja veini riknemist. Pastöriseerimise peamine eesmärk on parandada toiduohutust ja pikendada säilivusaega, vähendades samal ajal oluliselt haigusi põhjustavate bakterite, viiruste ja teiste patogeenide kontsentratsiooni.

On olemas mitmeid pastöriseerimismeetodeid, sealhulgas:

Kõrge temperatuuri lühike aeg (HTST) pastöriseerimine: See on kõige levinum meetod, kus piima kuumutatakse umbes 72 kraadi Celsiuse järgi 15 sekundi jooksul.

Ultra-kõrge temperatuur (UHT) pastöriseerimine: Selle meetodi puhul kuumutatakse toitu väga kõrgel temperatuuril (üle 135 kraadi Celsiuse järgi) väga lühikese aja jooksul (1-2 sekundit). See meetod pikendab toote säilivusaega oluliselt ja võimaldab seda säilitada toatemperatuuril.

Madala temperatuuri pika aja (LTLT) pastöriseerimine: Seda meetodit kasutatakse harvemini ja see hõlmab toidu kuumutamist madalamal temperatuuril (umbes 63 kraadi Celsiuse järgi) pikema aja jooksul (vähemalt 30 minutit).

Pastöriseerimine on oluline rahvatervise meede, mis on aidanud vähendada toidust levivate haiguste esinemissagedust. Kuigi see ei tapa kõiki mikroorganisme, vähendab see kriitiliselt nende kontsentratsiooni tasemeni, mis ei kujuta terviseohtu. See protsess on eriti oluline piimatoodete, mahla ja muude vedelate toiduainete puhul, mida tarbitakse sageli toorelt.