pasteuriseerimisest

Pasteuriseerimine on protsess, mille käigus toitu, tavaliselt vedelikku nagu piima, kuumutatakse teatud temperatuurini teatud aja jooksul, et tappa kahjulikud mikroorganismid, nagu bakterid, viirused, hallitusseened ja pärmid. Selle protsessi töötas välja Louis Pasteur 19. sajandil. Pasteuriseerimise peamine eesmärk on parandada toidu ohutust ja säilivust, vähendades haiguste leviku riski.

Erinevaid pasteuriseerimise meetodeid kasutatakse sõltuvalt toidu tüübist ja soovitud säilivusajast. Kõige levinumad meetodid hõlmavad lühiajalist kõrget temperatuuri (HTST) töötlemist, kus toitu kuumutatakse umbes 72 kraadini Celsiuse järgi 15 sekundi jooksul, ja ultra-kõrget temperatuuri (UHT) töötlemist, kus toitu kuumutatakse vähemalt 135 kraadini Celsiuse järgi 1-2 sekundit. UHT-töödeldud tooted, nagu piim, võivad säilida mitu kuud ilma jahutamiseta.

Oluline on märkida, et pasteuriseerimine ei tapa kõiki mikroorganisme ja selle eesmärk ei ole steriliseerida toitu. See vähendab oluliselt patogeenide arvu, muutes toidu tarbimiseks ohutumaks. Toodete säilivusaja pikendamiseks on sageli vajalikud ka muud säilitusmeetodid, nagu jahutamine või pakendamine. Pasteuriseerimine on laialt kasutatav piimatoodetes, mahlas, õlles, veinides ja teistes vedelates toiduainetes.