parotidnäärmeid

Parotidnäärmed on suurimad süljenäärmed, mis paiknevad mõlemal pool näo kõrva taga ja ulatuvad põsesarnade piirkonda. Nende peamine funktsioon on seroosse sülje tootmine, mis sisaldab amülaasi ning aitab toitu suus niisutada ning seedimisprotsessi alustada.

Anatoomia: Parotidnäärmed koosnevad kahest osast, pindmisest (superfical) ja süvaosast (deep lobe). Nad asuvad masseterlihase kohal ning ümbritsevad näonärvi (CN VII), mis läbib nääre ja jaguneb seal. Parotidkanal (Stensen’i kanal) väljub nääre eesosast, läbib buccinatorlihast ja avaneb suuõõnes ülemise teise molari tasemel.

Verevarustus ja innervatsioon: Verevarustust annavad välise kaelaarteri harud, peamiselt a. temporalis superficialis, a. maxillaris ja a. auricularis posterior. Parasümpaatne innervatsioon pärineb glossofaryngeaalse närvi (CN IX) kaudu otic ganglionisse ja sealt aurikulotemporaar-närvi (V3) kaudu parotidnäärmesse; sümpaatilised kiud pärinevad ülemisest kaelalõngast karotiidplexusest.

Haigused ja kliiniline tähtsus: Parotidnäärmeid võivad mõjutada viiruslik parotitis (mumps), kasvajad (nt pleomorfne adenoom ja Warthini kasvaja), süljekivid (sialolithiasis) ning põletikud. Nääre lähedus näonärvile teeb kirurgiliste sekkumiste ajal riskide teadvustamise ja täpse diagnostika oluliseks, kuna näonärvi kahjustus on potentsiaalne komplikatsioon.