parasiitinfektsioone

Parasiitinfektsioon on haigus, mida põhjustavad parasitina inimese kehas või selle kudedes elavad organismid. Parasiidid jagunevad peamiselt protozoaadideks (üksikud mikroorganismid, näiteks Entamoeba histolytica, Giardia lamblia ja Plasmodium spp.) ning helminiitideks (tõelised suured parasiidid), mille rühmad on nematoodid ehk ringlased, cestoodid ehk paelussid ja trematoodid ehk lameussid.

Infektsioonid tekivad peamiselt saastunud vee ja toiduga, nakatunud loomade või inimeste otsese kontakti ning vektorite kaudu (nt sääsed malaaria puhul). Ülekandetee sõltub liigist ning võib hõlmata kaotust toidust, hügieenist või keskkonnatingimustest.

Sümptomid on väga erinevad ja sõltuvad parasitist; mõned infektsioonid on asümptomaatilised, teised põhjustavad seedehäireid (valu, kõhulahtisus, iiveldus), kehakaalu langust, aneemiat või elundite kahjustusi. Pikaajalised infektsioonid võivad põhjustada kroonilisi tüsistusi, kui parasiitid ei saada ravile.

Diagnoosimine põhineb laboriuuringutel, sealhulgas väljaheite-, vere- või seroloogilistel testidel ning mõnel juhul PCR-uuringutel või kuvamistehnikatel. Ravi valitakse vastavalt parasiidiliigile ning hõlmab sageli antiparasiitaalseid ravimeid, nagu metronidasool protozoaale, albendosool või mebendatsool nematoodide korral ning prazikvantel paelusside ja lameusside puhul.

Ennetus keskendub toidu- ja joogivee ohutusele, kätehinile, sanitaatsioonile ja vektorikontrollile. Parasiitinfektsioonid esinevad ülemaailmselt, kuid suurem risk on piirkondades, kus on piiratud ligipääs puhast joogivett ja korralikku sanitaartehnikat.