põletikumarkerid

Põletikumarkerid on vereseerumis või vereringes esinevad ained, mis suurenevad põletikulise protsessi olemasolu või aktiivsuse korral. Need markerid ei ole haiguse spetsiifilised, kuid annavad teavet põletiku ulatuse, ravi efektiivsuse ja haiguste aktiviteedi kohta. Kõige olulisemad põletikumarkerid on C-reaktiivne valk (CRP), erütrotsüütide settereaktsioon (ESR), prokaltsitoneiin (PCT), ferritiin, fibrinogeen ning serumi amyloid A (SAA). Lisaks jälgitakse mõnikord tsütokine, nagu IL-6, IL-1β ja TNF-α, ning üldist valgeliblede arvu (WBC).

CRP on maksas toodetav valk, mis reageerib põletikule ja tõuseb kiiresti ning langeb kiiresti ravi alguses. ESR mõõdab vereseisuse poolt erütrotsüütide settejahtumist ning on vähem spetsiifiline, kuid peegeldab põletiku kestust. PCT suurenenemine on suurem bakteriaalse infektsiooni korral ja aitab eristada bakteriaalset põletikku viiruslikust või mitteinfektsioonilisest põletikust. Ferritiin ja fibrinogeen on samuti ägeda faasi markerid; ferritiin võib suureneda mitte ainult raua metabolismi tõttu, vaid ka põletikus. SAA on kiiresti reageeriv marker, mis tõuseb põletikul ja peegeldab muutusi ravi ajal.

Tõlgendus sõltub kontekstist ja markerite kombinatsioonist. Kõrgenenud väärtused võivad viidata infektsioonile, autoimmuunhaigusele, traumale või pahaloomulisele haigusele; referentsväärtused ja tulemuste tõlgendamine varieerub labori, patsiendi vanuse ja raseduse tõttu. Põletikumarkerid on diagnostilised abivahendid, haiguste aktiivsuse hindamiseks, ravi jälgimiseks ja prognoosimiseks.